Sellel suvel ma soovisin veel:
1. Pidada üks šampanjaga piknik päikeseloojangul mere ääres koos kalli/ kallite inimestega.
Ootasin, mis ma ootasin ja hoidsin, mis ma hoidsin sealt Hiiumaalt Sõru poest ostetud roosat vahuveini selle ilusa pikniku jaoks, aga tegemata see jäigi! Aga ma sain "pikniku" merel, Kristi kaatril ja see oligi lahedam. Oli väga hea seltskond, mõnusa mulliga vahuvein ja mis põhiline- meri ümberringi ja loojak, millest ilusamat ma mäletangi vaid suurel merel tööl olles.
2. Minna reisile koos lastega ja seda väljaspoole Eestit (nähtavasti saab see Läti olema sel aastal).
Tehtud! Käisime Lätis Jurmala veepargis. Isegi mina, va veepõlgur, sõitsin kummilohvidega torudest alla ja ma ütlesin, et siiski on võimalik, et ka mulle veekeskuses võib meeldida!
3. Käia mõnel kaunil kontserdil ja lasta hingele pai teha. ( Jäääär tuleb Sõru sadamasse, pean võimalust kasutama).
Ei, sinna ma siiski ei jõudnud. Ilm oli nii nadi, et võttis igasuguse isu üldse üle ukseläve minna. Aga ma sain oma kontserdi ikkagi. Või, õigemini, teatrietenduse Draamateatris. Käisin oma tüdrukutega "Islandi kella" vaatamas. Sünge tükk, aga läks väga hinge! Samal õhtul otsustasime, et teeme ka ühe ühise spaa-külastuse koos teatrietendusega Tallinnast väljaspool. Nii me jõudsimegi novembrihakul Pärnusse ja ka see teatrikülastus oli väga mõnus. Nii, et väga lühikese aja tagant sain ma suisa kaks teatrikülastust- ma ei olnud enam ammu teatris käinud!
4. Lamada selg vastu murulappi ja vaadata augustikuist hilisõhtust tähistaevast.
Mmmmm....See oli üks suve ilusamaid hetki! Lamasin selili batuudi peal ja vaatasin taevasse. Miljonid tähed...Hele Linnutee kaarjalt üle taevalaotuse ümber maamuna nagu emakäsi embaks last. Siis vaatad ja tunned, kui pisike sa ise selle kosmose keskel oled. Nagu putukas.
Ma valisin meelega just selle õhtu, kui oli tähesadude aeg ja oi, kus neid siis sadas! Pikad tulejutid järgi ja ma muudkui mõtlesin soove ja siis veel uusi soove ja mul oli nii hea pärast olla, kui tuppa tagasi läksin.
5. Kihutada sikliga (soovitavalt kellegi seljataga ikka ja kõvasti kinni hoides, sest minust endast siklisõitjat ju ei ole) suvalisest kohast suvalisse kohta.
No selle sõiduga jäi nii nagu jäi- see jäi ära. Vahepeal ma isegi mõtlesin taas selle peale, et mul endiselt on alles see siklilubade tegemise soov. Et kui prooviks nüüd ära teha. Saaks ise sõita. Aga siis mulle tuli meelde, milline andetu rollerijuhtki ma olin ja sinna see soov taas hääbus. Ühte veidrat riistapuud sain ma aga ikkagi proovida- mind lubati korraks elektriauto rooli ja see sõit oli ka väga lahe! Tänud siinkohal lubajale ;)
6. Kirjutada kirjad oma kahele Rootsis elavale sõbrannale ja need posti panna, et nad teaksid, et olen nende peale mõelnud.
Oi, kuidas mulle meeldib kirjutada! Ja ma kirjutasingi. Ja ostsin ümbrikud ja postmargid ja saatsin kirjad teele. Ja ma tean, et need kirjad tõid saajatele rõõmu.
7. Osta omale üks hea tuju kleit, selline värviline ja rõõmus.
Olemas! Aga mitte värviline, lumivalge sootuks ja ma tunnen ennast selles kleidis väga hästi! Teeb tuju kohe heaks, muide.
8. Lõpuks ometigi saada järje peale laste pildialbumitega.
No nende albumitega on lood keerulised: pildid seisavad endiselt virnas raamaturiiulil ja ootavad oma aega. Aga ma ostsin uue albumi vähemalt, kuhu neid siis pimedatel talveõhtutel kleepida. Loodetavasti saan ikka enne järje peale, kui me jälle Merlini sünnipäeva tähistame :)
9. Endiselt lahti saada omaarust mulle mittesobivast kolmest liigsest kilost :D
Nali naljaks, aga need tõesti kadusid, kui ma vabatahtlikult otsustasin kuu aega promilliprii olla. See oli siis 09.09-10.10. Nii, et- karsklus elu normiks, ma ütlen teile, kes te tahate mõnest kilost lahti saada! (no ja eks peab tiba ennast liigutama ka.)
10. Kogeda midagi uut ja põnevat, kas siis inimeste, asjade või juhtumiste näol.
Nüüd, siin suures novembrihallis, võin ma öelda, et terve see suvi oli põnev seiklus ja nii palju kohtumisi inimestega minu minevikust ei ole mul ammu olnud. Hea suvi oli see, ausõna :) Ma ootan nüüd talve ja lund. Et suusatama minna. Ja nii uskumatuna, kui see ka ei kõla, ütlen ma ohates- tuleks see lumi ometigi rutem maha! Ja jääkski. No vähemalt 17.veebruarini.
