laupäev, 21. jaanuar 2012

Õnnelik hetk

Mina ei tea, kas teie usute imedesse ja et nad ikkagi juhtuvad? Mina usun.
Ja kui juhtub, et mingil hetkel selles kahtlema olen hakanud, siis tuleb midagi, mis usu imede juhtumisse korrapealt tagasi toob.
Nagu eile õhtul töölt koju sõites. Kahtlesin. Ja mõtlesin- kui hakkaks kasvõi lund sadama, ma saaksin oma usu tagasi...Hakkaski, uskuge või mitte! Esmalt natuke ja siis tulid suured lumeräitsakad vastu esiklaasi. Sama järsku, kui lumesadu hakkas, see ka lõppes.
Mina küll ei pea enam kahtlema, et imed juhtuvad  :)

5 kommentaari:

  1. Issand Kaie, päris uskumatu aga ikkagi usun. Ja usun, et imed ka juhtuvad. Neisse tuleb uskuda, et nad juhtuks! Kallistan!

    VastaKustuta
  2. Mina usun imedesse!

    Ma nii tahaks lugeda selle postituse mingit varjatut sõnumit, mis mõte mul seda lugedes tekkis :)

    VastaKustuta
  3. Oli küll päris uskumatu.
    Varjatud sõnumit siin ei ole. Aga seda, et sel aastal on põnevaid hetki varuks, seda ma usun küll. Kujutate ette, et mina naudin igat seda talvist päeva ja nüüd olen veel lumelauaga sõitimise vaimustuses :D (ma, teadupärast, eelmine kord proovides ei arvanud sellest midagi!)

    VastaKustuta
  4. vau Kaie, no näed siis :P Nii lahe ju! Issand tegelt, kuidas tahaks ka suusatada, või tegelt tahaks uisutada rohkem. ja meil siin jõuluajal on küll mingi jäävärk avatud aga see on plastik, mitte jää- ja keegi seda ei kiida. tahaks ikka päris jääd ja päris uiske... suvel juulikuus vist pole jäähallid avatud.....?

    VastaKustuta
  5. Jaaa, mina usun ka sellistesse märkidesse!
    Need tekitavad küll vahel kõheda tunde, kuid samas teevad ka õnnelikuks!
    Elu ongi selline, natuke päris palju müstiline!

    VastaKustuta