Jõulunädalal

Jõulutunne, see tuli siiski tagasi. Ma usun, et just sellel hetkel, kui Janel metsast toodud kuusega tuppa astus ja me üheskoos kuuse püstiasendisse sättisime. Ja siis, nagu ikka- ehted karpidest välja, toapõrandale laiali ja kuuske kaunistama! Sellega saavad lapsed ideaalselt hakkama ja mis seal salata, ka sel aastal oli lõpptulemus silmale väga ilus vaadata:

Ja siis algaski jõulunädal! Mis meele eriti rõõmsaks tegi, oli see, et sain osaleda nii Merlini kui ka Jan- Eriku jõulupidudel. (mis sobilikult ühele päevale olid pandud). Ja et asi veelgi armsam oleks, juhtus sel aastal nii, et olime kogu perega lasteaia peol ja hiljem koolis. Ja see oli vahva!
Sellel aastal meeldis mulle ka see, et lasteaias toimus pidu ainult Merlini rühmale ja nii mahtusid kõik vanemad, vanavanemad ja õed- vennad ilusasti saali ära. Ja kogu see kava, mis nad tegid- nii tublid lapsed! Mõnel hetkel kippusin ikka imestama, kuidas need kasvatajad suudavad ka alles kolmeaastaseks saavatele kõik näidendid ja laulud selgeks õpetada.
Ja siis Ta juba koputaski saali akna peale- suure kingikotiga kõige vahvam jõulumees, keda ma kohanud olen! Tuli koos oma kauni jõulumemmega. Täitsa lõpp, kui rõõmsaks lapsed muutusid ja kuidas neil silmad särasid- eranditult kõikidel! Vaatasin, et selline siiras rõõm nakatas ka lapsevanemaid- korraga oli kuidagi teistsugune olemine saalis. Iga laps luges luuletust, mõni häbelikult, mõni julgemalt, mõni kutsus emme või venna või õe appi.
Ja siis, kui kõik olid pakid kätte saanud, võttis jõulumees kitarri (!) ja laulis koos memmega mitu ilusat jõululugu. Mulle see jõulumees kohe meeldis- nagu päris: laulis, rääkis muhedat juttu, lohutas kartlikke ja julgustas vanemaid.

Lasteaia pidu lõppes Merlini rühmas, kus meile kõigile pakuti piparkooke, salatit, morssi. Igal  lapsevanemal tuli teha käbidest kuuseehe, mis läks rühma välisukse juures oleva kuuse külge. Tõesti- nii hästi läbimõeldud ja korraldatud jõulupidu polegi vist mu kummalgi lapsel lasteaia jooksul olnud J
Siis ruttu- ruttu Merlinile iluvõimlemisriided selga ja jooksuga kooli poole- Jan- Erik oli juba varem sinna läinud.

Saal oli sõna otseses mõttes puupüsti täis ja jõulukontsert täies hoos. Ja küll seal oli palju esinejaid: mudilaskoor, kõhutantsijad, klasside näidendid, pisikesed iluvõimlejad...Need viimased võeti eriti soojalt vastu- oli ju päris esimene esinemine ja julgustust oli väga vaja. Tüdrukute lühike programm läks kokkuvõttes väga hästi, mis sest, et väike Merlin peaproovist puudus ja nüüd publiku ees natuke teistest maha jäi, tubli oli ta ikkagi! Tuli küll pärast esinemist jooksuga minu juurde ja hakkas õnnetult nutma, aga noh, sellest saime ruttu üle- nende tubli treener oli kõikidele väikese kingituse teinud ja eks see aitas esinemisel tekkinud apse unustada.

Uhke kontsert oli! Kui viienda klassi kord esineda oli, siis ma siiralt üllatusin, kui julge esineja Jan- Erik on! Täitsa uskumatu kohe, aga rambipalavikust pole tema puhul juttugi- ta tõesti naudib esinemist.

Pärast jõulupidusid läksime ühiselt naabritega pubisse õhtust sööma. Üks tõeliselt tore päev oli!!!