Mina küll armastan sind...-nagu sa alati ütled :)

Armastus ei ole ainult see, kui sa ütled ma armastan sind.

Armastus on väravas, mis sinu kojutulekuks on lahti jäetud. Ja terrassituli põlemas pimedatel talveõhtutel. See on hommikukohvis ja küsimuses, mida sa kõige rohkem sooviksid süüa hetkel. Kas panid turvavöö kinni, kas uks on ööseks suletud, kas lapsed said trennist koju, kas sa tahad, me läheme koos koju? Kõikides nendes küsimustes on armastus.

Sinu silmades, kui sa mind vaatad. Igas puudutuses, mida sa teed. Selles, kui sa ütled mulle, et ma ei tohi veel voodist välja, ülesse ärgata, sest palju parem on olla koos, kui minna ja hakata tegema mingeid muid asju eraldi.

Selles, kuidas sa mind hoiad. Igas kallistuses.

Ma tunnetan seda iga kord, kui sa oled mu kõrval. Õnneks, sa oled seda kogu aeg- südames.
Ja kõige selle pärast ei saagi sa kunagi enam siin muutuvas maailmas kahelda ühes asjas- ma armastan sind.